2021 aasta alguses jõustunud seadusemuudatuse kohaselt on välismaa ettevõte Soomes maksuresident, kui seda juhitakse Soomest. Seadusemuudatuse eesmärk on olnud ühtlustada Soome maksuõigust mitmete teiste riikide regulatsioonidega. Samuti püütakse vältida olukordi, kus ettevõte asutatakse madalama maksukoormusega riiki, kuid ettevõtte omanikud ja juhtimine (st tegelik juhtimiskoht) asuvad Soomes.
Mis on tegelik juhtimiskoht?
Tegelik juhtimiskoht asub seal, kus ettevõtte juhatus või muu otsustuskogu teeb ettevõtte olulisimad igapäevase juhtimisega seotud otsused. Kui juhatuse koosolekud toimuvad kaugühenduse teel, hinnatakse juhtimiskohta selle põhjal, kust koosolekule liitutakse.
Soome maksuameti juhiste kohaselt põhineb tegeliku juhtimiskoha määramine faktiliste asjaolude ja tegelike olude üldhinnangul. Hindamisel võib kasutada näiteks juhatuse või muude otsustuskogude koosolekute protokolle ning muud asjakohast dokumentatsiooni.
Vastutus tegeliku juhtimiskoha määramise eest lasub ettevõttel endal, kuid lõpliku otsuse teeb maksuhaldur juhtumipõhise hindamise alusel.
Maksuresidentsus Soomes
Kui Eesti ettevõtte puhul on täidetud tingimused, mille kohaselt asub ettevõtte tegelik juhtimiskoht Soomes, loetakse see ettevõte Soomes maksuresidendiks. See tähendab, et ettevõte on kohustatud tasuma Soome makse kogu oma tulult, sõltumata sellest, kas tulu on saadud Soomest või mujalt maailmast.
Maksuresidendi välismaa ettevõtte maksustamisel kohaldatakse samu Soome tulumaksuseaduse sätteid nagu Soome ettevõtete puhul, sealhulgas tulu maksustamist ja kulude mahaarvamist käsitlevaid regulatsioone.
Näiteks Eesti ettevõte koostab oma majandusaasta aruande Eesti õigusaktide kohaselt, kuid maksudeklaratsiooni jaoks tuleb numbrid kohandada vastavaks Soome maksuõigusele. Soome maksudeklaratsioon esitatakse vormil 6B koos lisadega.
Maksulepingu mõju
Soome maksuresidendi ettevõtte välismaalt saadud tulu võib kuuluda ka teise riigi maksustamisele, kui sellel riigil on vastavalt siseriiklikule õigusele ja kohaldatavale maksulepingule õigus seda tulu maksustada.
Näiteks kui Eesti ettevõttel on Eestis kinnisvaratulu või ärikasumist saadav tulu, võib Eesti seda maksustada, kui tulu jaotatakse dividendina.
Võimalik topeltmaksustamine välditakse Soome kehtiva maksulepingu alusel krediidimeetodiga ehk välisriigis tasutud maksude mahaarvamisega. See tähendab, et Soomes makstavast maksust arvatakse maha välisriigis sama tulu eest makstud maks vastava perioodi eest (välismaise maksu krediit). Mahaarvamise maksimaalne summa arvutatakse Soome maksuameti määratud valemi järgi. Kui välismaal makstud maks ületab maksimaalse summa, saab maksustamisperioodil maha arvata ainult hüvitise maksimaalse summa. Ülejäävat osa saab edasi kanda ja maha arvata järgmise viie maksuaasta jooksul.
Ettevõte peab välismaise maksu krediiti taotlema kirjalikult maksustamise käigus vormil 70. See vorm tuleb täita, kui ettevõte on maksustamisperioodil tasunud välisriigis makse või kui eelnevatel aastatel ei ole olnud võimalik krediiti kasutada, kuna Soomes tasumisele kuuluv tulumaks oli väiksem kui krediidi summa. Kui välisriigis kinnipeetud maks ületab maksulepingus lubatud määra, ei saa seda ületavat osa Soomes maha arvata.
Dividendide jaotamine
Maksuresidendi välismaa ettevõtte tehtud väljamakseid (dividendid, intressid ja litsentsitasud) käsitletakse Soomes saadud tuluna samamoodi, nagu need oleks maksnud Soome ettevõte.
Kui ettevõte maksab dividende Soomes maksuresidendile füüsilisele isikule, peab ta kinni pidama tulumaksu ettemaksu. Kinnipeetud maksu kohta esitatakse deklaratsioon maksuametile ning maks tasutakse hiljemalt järgmise kuu 12. kuupäevaks. Kinnipeetud ja maksuametile deklareeritud ettemaks kajastatakse saaja eeltäidetud maksudeklaratsioonis.
Maksuresidendi välismaa ettevõtte netovara ja aktsia matemaatilise väärtuse arvutamisel kohaldatakse asjakohasel määral Soome vara maksustamise seadust. Ettevõtte aktsia matemaatiline väärtus määratakse kindlaks Soome maksustamisotsuses (verotuspäätös).