Ettevõtete pangakontode avamine Eestis muutus keerulisemaks pärast 2017–2018 aset leidnud rahapesuskandaali. Tänapäeval on pangakonto avamine Eesti äritegevusse integreerumise ja ettevõtte asutamise kõige keerulisem osa.
Pankade tegevuse aluseks on seadusjärgne kohustus tuvastada ja tunda oma kliente.
Eriti juhul, kui ettevõtte asutaja on välismaalane, uuritakse tausta väga põhjalikult. Konto avamine on lihtsam, kui ettevõtte omanik või juhatuse liige elab Eestis. Paljud pangad võtavad konto avamise taotluse esitamise eest tasu 200–500 eurot. Seda tasu ei tagastata, isegi kui kontot ei avata.
Ettevõtte asutamisel on võimalik pangas avada stardikonto, kuhu kantakse asutatud ettevõtte osakapital. Pank avab küll stardikonto, kuid selle muutmine kasutuskontoks ei pruugi õnnestuda. Pank analüüsib kliendi tausta, ettevõtte seotust Eestiga ning otsustab, kas võtta ettevõte kliendiks või mitte.
Pangad soovivad tõendeid selle kohta, kuidas ettevõtte äritegevus on seotud Eestiga. Seetõttu on soovitatav koostada äriplaan, milles on see seos selgelt välja toodud.
Ettevõte võib avada konto ka mõnes teises EL-i pangas. Probleemiks võib aga osutuda äriregistrile vajaliku tõendi saamine osakapitali maksmise kohta, kui ettevõte on asutatud ilma kohese osakapitali sissemakseta. Äriregister aktsepteerib digitaalselt allkirjastatud tõendit, mille saab üles laadida äriregistri portaali. Alternatiivina on vaja panga poolt kinnitatud tõendit osakapitali maksmise kohta, mis tuleb äriregistrile edastada notari kaudu. Kõik välisriikide pangad selliseid tõendeid ei väljasta.